Mis teha, Ann?

Tere jälle!

Seekordseks kohustusliku kirjanduse teemaks oli noorteraamatud nii, et ma valisin Aidi Valliku raamatu ''Mis teha, Ann?''. See raamat on järg esimesele raamatule ''Kuidas elad, Ann?'', aga need raamatud ei ole üksteisest nii väga sõltuvad, seetõttu valisingi ma teise osa. Ma ei olnud Aidi Valliku raamatuid varem lugenud, seega ei osanud midagi arvata ega oodata.

Raamat räägib kuueteistkümneaastasest tüdrukust Annist, kes kohtub rikkate ja mitte just raha kokkuhoidvate poiste seltskonda, kes rahaga kohutavalt priiskavad ja kellele ei tundu mitte ükski summa üle jõu käivat. Samuti tutvub Ann poiste seltskonnas Gregoriga, kes Annile meeldib, ent tundub talle salapärane ja kahtlane, sest Gregor ei räägi temaga kunagi ausalt. Ann ei usu oma parimat sõbrannat Reenat, kes väidab, et Ann lõi Reenalt Gregori üle. Ann ikkagi usub Gregori juttu, kes ütleb, et midagi sellist pole olnud ja Ann läheb Reenaga tülli. Ann usaldab Gregorit, kuigi ta ei tea sellest poisist praktiliselt mitte midagi ja varsti hakkab kergelt usaldamine talle kätte maksma. Gregor muutub aina salapärasemaks ja Annile tundub, et Gregoril ajab mingisugust kahtlast äri ja sellel äril ei lähe sel hetkel väga hästi, sest Gregor läheb oma sõbra Marteniga raha pärast tülli. Ann ei suuda ikkagi ära arvata, millega Gregor tegeleb ja tal on omad kahtlused, ent Gregor väidab, et kõik on korras. Gregor on ka väga kaval - räägib Annile jutte oma lastekodust, kus ta oli ja et keegi temast ei hooli - ning võidab selle läbi Anni usalduse. Ühel hetkel, pärast vahelejäämist politseile ühe teatud peoga, Gregor kaob mitmeks päevaks. Ann kutsutakse politseisse ja küsitakse temalt tunnistust Gregori kohta ning tuleb välja, et Gregor on raha juba päris kõvasti välja pressinud. Ann vihastab, kui Gregor tuleb tema korterisse Annilt armu paluma ning Ann ütleb, et kõik on läbi. Igaveseks.

Mulle tavaliselt väga noorteraamatud peale ei lähe, ent sellel polnud isegi väga viga. Põhijutu vahepeal olid mingid teatud lõigud ühest lastekodulapsest, keda kiusati, peksti ja kasutati ära. Kogu aeg lugedes, ma mõtlesin, et see lastekodulaps on Gregor, ent lõpus tuli välja, et see oli hoopis Anni kasuisa. See oli minu jaoks üllatus. Kõige põnevam koht oli ilmselt see, kui peategelased peoga politseile vahele jäid ja Ann pidi politseisse minema tunnistust andma. Raamatu lõpus hakkab Anni kasuisa Annile rääkima oma lastekodupäevadest, sest Gregor oli just Anni ukse taga käinud, aga Anni kasuisa oli koju tulnud ja käskinud Gregoril ära minna.

Aidi Vallik oli hästi välja toonud tegelaste iseloomujooned, kohe oli aru saada, milline inimene see tegelane tegelikult on. Gregor oli tõesti salakaval, pannes Anni end kurbade lastekodulugudega usaldama. Ann kahjuks ei uskunud oma sõbrannat Reenat, kes talle tegelikult tõtt rääkis, vaid Gregorit. Minu meelest tahtis autor sellega öelda seda, et ära usalda kohe inimesi, keda sa ei tunne. Ja mina olen alati proovinud nii käituda, ma ei usalda inimesi kergelt.

Mulle meeldis see raamat ja samas ei meeldinud ka. See läks suhteliselt kiiresti, sest raamat oli huvitavalt kirjutatud. Samas, mulle ei meeldinud raamatu lugu. Selles mõttes, et kõik lõppes ju lõpuks hästi, aga see ei olnud nii sügavamõtteline lugu, kui ma ootasin. Mulle ei meeldi ka raamatutes see, kui kirjanik on kasutanud hästi palju slängisõnu ja neid siin raamatus ikka oli.

Üks raamatu põhilisi probleeme inimese iseloomujoontes oli valetamine. Eks mõnikord valetame me kõik, ent valetamisel on vahe - kas sa valetad lihtsalt inimsele näkku või kasutad sa hädavalet. Hädavale on tihti õigustatud, ent nii nagu Gregor Anniga raamatus tegi, lihtsalt kogu aeg mõeldes uusi valesid ja vabandusi välja, see on halb. Kui teine inimene sellest lõpuks teada saab, et oled talle niimoodi valetanud, siis on sul omal kuri karjas.

See raamat oli minu jaoks hästi negatiivse sisuga, kui nüüd niimoodi ajurünnak teha, siis ei tulegi kohe midagi positiivset pähe. Ainuke positiivne oligi see, et Ann sai oma kasuisaga lähedasemaks, aga see oli ka kõik. Selles mõttes ma natuke pettusin.

Aga ma soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldivad noorteraamatud, sest ''Mis teha, Ann?'' on ehtne noortekirjanduse näide. Kuigi mulle see raamat nii väga ei meeldinud, siis läks see kiiresti ikkagi. Ja ma arvan, et nüüd loen läbi ka esimese osa - ''Kuidas elad, Ann?'', sest nüüd vaatan seda raamatut natuke teistsuguse pilguga.

Loodame koos, et tuleb hästi palju lund, eks :))